E-PORTFOOLIO

Täiskasvanute koolitaja, tase 7

Renee Aluste

Kompanii veebel | Instruktor

Kaitseliit & Combat Ready OÜ

2026

1. Üldandmed

Nimi: Renee Aluste

Ametinimetus: Kompanii veebel, Instruktor

Organisatsioonid: Kaitseliit (Harju Malev), Combat Ready OÜ

Koolitamise valdkond: Sõdurioskused, juhtimine, meeskonnatöö, psühholoogiline vastupidavus

Kogemus: Koolitajana alates 2009 (kaitsevägi), aktiivne instruktor alates 2018

Taotletav kutse: Täiskasvanute koolitaja, tase 7

 

Käesolev e-portfoolio on koostatud täiskasvanute koolitaja tase 7 kutse taotlemiseks. Portfoolio sisaldab kompetentsipõhist eneseanalüüsi STARR-mudeli alusel, tõendusmaterjalide kirjeldusi ning tagasiside kokkuvõtteid aastatest 2019–2025.

2. Sissejuhatus — Koolitajaks kujunemine

Minu teekond koolitajana sai alguse 2009. aastal, kui astusin ajateenistusse ja sattusin kokku eeskujulike instruktoritega. Kaitseväe jaoülema roll andis mulle esimese rakenduspedagoogika koolituse nooremallohvitseri kursusel. 2014. aastal läbisin Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses sõjaväelise juhtimise tase 4 kursuse, kus rakenduspedagoogika õppeaine käigus viisin läbi neli erinevat tundi erinevates õppekeskkondades — relvatund, rivitund, välitund ja kehalise kasvatuse tund. Tundide andmine läks väga edukalt.

2018. aastal saabus murdepunkt: väljaõppeülem Kaitseliidus Harju Malevas usaldas mulle sõdurioskuste kursuse (SOK) planeerimise ja läbiviimise. 240 akadeemilist tundi, 10 etappi, aasta jooksul nädalavahetustel — see oli hetk, kus tundsin end päriselt koolitajana. Sain esimest korda süstematiseeritud tagasisidet ja nägin, et õppuritel on minu tundides osaleda huvitav isegi rasketes tingimustes.

Minu koolitajastiili kujundasid eeskujud, süsteemne väljaõpe ja üks põhimõte: kui õppur ei suuda õppida, tähendab see, et instruktor ei suuda õpetada. See põhimõte on minu töö alus täna.

 

Minu koolitajastiil kolme sõnaga:

• Lihtne — teen keerulised asjad arusaadavaks
• Selge — sõnastan ootused ja tagajärjed nii, et keegi ei pea oletama
• Konkreetne — ei uju, ei peida, ütlen välja

3. Läbivad kompetentsid

3.1 Valdkonnapädevus ja teaduspõhisus

Viin läbi sõdurioskuste kursust (SOK), mis põhineb Kaitseliidu ametlikul õppekaval. Olen läbinud kaitseväe rakenduspedagoogika koolituse, nooremallohvitseri kursuse ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse sõjaväelise juhtimise kursuse. Combat Ready OÜs koostan ise õppekavasid, mis ühendavad militaarmeetodid tsiviilkeskkonna vajadustega. Hoian end kursis andragoogika, psühholoogia ja juhtimise uuemate suundadega — eelkõige läbi podcaste, videote ja enesearengukoolituste.

3.2 Täiskasvanukoolituse põhiprintsiibid

Täiskasvanukoolituse põhiprintsiibid on minu töös loomulik osa, mitte eraldi teadmiste kiht. Arvestad täiskasvanud õppija autonoomia, varasemate kogemuste, enesemääratluse ja praktilise rakendamisvajadusega. Kasutan tagasi planeerimist (õpiväljund → meetod → tegevus) ja ehitan iga koolituse üles selliselt, et õppija mõistaks kohe alguses: miks see tema on oluline tema jaoks. Täiskasvanud õppijad ei taha kuulata — nad tahavad mõista ja teha.

3.3 Eetiline käitumine ja konfidentsiaalsus

Minu punane joon juhina: ma ei naeruväärista ega sea mitte kedagi halvasse valgusesse. Eetilise käitumise aluseks pean ma õiglust, ausust ja väärikuse hoidmist igas olukorras — nii vigade käsitlemises, tagasiside andmises kui ka keeruliste olukordade lahendamises. Õppuri loo hoian konfidentsiaalsena ja ei kasuta isiklikke andmeid õpetlikuna ilma loata.

3.4 Õigusaktid

Tean täiskasvanuõpet reguleerivaid õigusakte: Täiskasvanute koolituse seadus, Eesti riigikaitse seadus, Kaitseliidu seadus ning Kaitseliidu sisekorrad ja õppekavad. Combat Ready OÜ kontekstis järgin töölepinguseadust ja koolituslepingute nõudeid. Kõik läbiviidud kursused vastavad kehtivale ainekavale.

3.5 Tagasiside andmine

Annan tagasisidet kogu koolitusprotsessi vältel — mitte ainult lõpus. Taktikalise harjutuse ajal: “Stop, oodake, teeme uuesti.” Tunni lõpus: küsin õppijatelt, kuidas läks, mida nad õppisid ja mida nemad ise muutaksid. Kasutan ka vahehindamisi: suulisi kontrollküsimusi, kirjalikke teste ja praktilisi sooritusi kontrollnimekirja alusel.

3.6 Keel

Viin koolitusi läbi eesti keeles. Koostan kõik õppematerjalid, hindamisjuhendid ja tagasisidelehed eesti keeles. Kasutan selget, lihtsat, sõjaväelisele traditsioonile vastavat erialakeelt ning väldin tarbetut keerukat terminoloogiat.

3.7 IKT vahendid

Olen koostanud e-kursuse sõjatopograafia ainekava põhjal Kaitseväe e-õppe keskkonnas ILIAS, mis on kättesaadav avatud ainena. Kasutan slaidiesitlusi, veebipõhiseid tagasiside vorme, digitaalseid kontrollnimekirju ja online-kokkuvõtteid. Hindamisel kasutan digitaalselt täidetavaid vorme. Tean digiõppe võimalusi ja piiranguid ning valin meetodid vastavalt sihtrühma vajadustele.

4. Õppeprotsessi ettevalmistamine

4.1 Õpperühma vajaduste analüüs

Alustan alati ainekava analüüsiga: tutvun, mida ainekava nõuab, ja koostan sellest tunniplaani. Seejärel uurin tellija vajadusi — see, mida tellija tahab, ei pruugi kattuda ainekava pakutavaga. Analüüsipõhiselt täiendan ainekava vastavalt konkreetse sihtrühma vajadustele. Arvestad sellega, et SOK kursusel osalejad on erineva taustaga: jahimehed, tsiviilid, noored, vanemad — igaühel on erinev baastase. Koostan iga kursuse alguses toimunud tutvumisringi käigus kiire sihtrühmakaardistuse (taust, haridus, varasem kogemus relvatreenistusega).

4.2 Väljundipõhised õppekavad

Kasutan tagasi planeerimise meetodit: sõnastan kõigepealt, mida õppija peab kursuse lõpuks oskama, ja ehitan seejärel meetodid ning tegevused selle eesmärgi saavutamiseks. SOK õppekava on ametlik alusdokument, mida kasutab kogu Kaitseliit. Combat Ready OÜ jaoks olen koostanud oma õppekavad, mis lähtuvad sihtgrupi analüüsist. Planeerimisse kuulub: ajaplaan, ressursid (relvad, varustus, instruktorid), riskianalüüs, varuvariant.

4.3 Koolituse sisu ja metoodika ettevalmistamine

Põhimeetod: Selgitan → Demonstreerin → Instrueerun → Praktiseerime. Tööriist: koolituskaart, mis sisaldab detailselt lahti kirjutatult tunni ettevalmistuse, sisupeatüki ja tunni lõpu. See on kaitseväe standard, mida kasutan kõikides koolitustes. Testin tunde, sh harjutan tühjas klassiruumis, panen taimeri käima ja arvestan üleminekute ja pauside ajaga. Uuendan materjali iga kursuse järel vastavalt kogutud tagasisidele.

4.4 Õppematerjalid ja autoriõigused

Koostan kõik õppematerjalid ise: koolituskaardid, kontrollnimekirjad, slaidid, töölehed, hindamisjuhendid. Sõjatopograafia kursuse jaoks koostasin ka täieliku e-kursuse ILIAS-keskkonnas. Viitan kõigile kasutatud allikatele (Kaitseliidu ainekava, erialased käsiraamatud, välisõpikud). Õppematerjalid uuendan regulaarselt, arvestades tagasisidet ja valdkonna muutusi.

5. Õppeprotsessi läbiviimine

5.1 Tunni alustamine ja õpieesmärkide selgitamine

Iga tund algab struktureeritult: kohalolek, varustuse kontroll, positsioonide jagamine, ohutustehnika meeldetuletus (relvatundides ohutuskontroll), küsimuste esitamise kord, märkmete tegemise kord, eelmise tunni kordamine. Seejärel selgitan tunni teemat ja eesmärki läbi isikliku loo — kuidas see teema mind aidanud on. Ütlen selgelt: “Õppuri ülesanne on õppida, instruktori ülesanne on luua keskkond õppimiseks.”

5.2 Õppimist toetava keskkonna loomine

Füüsiline keskkond: valin klassiruumi/õppeala vastavalt grupile, inimestele ja harjutuse sisule. Minimeerim liikumist, et ei raiskaks õppimisaega. Vaimne keskkond: ütlen alguses selgelt: “Vigade tegemine on normaalne.” Naeruvääristan mitte kedagi. Aeglasemaid toetan lahingupaari meetodil — kiirem õppija aitab aeglasemat. Sotsiaalne keskkond: meeskond toimib lahingupaaride põhimõttel — üks teeb, teine vaatab ja tagasisidestab, seejärel vahetatakse rollid.

5.3 Õppeprotsessi juhtimine

Juhin gruppi kõva, selge häälega, silmside ja kehakeelega. Kasutan demonstratsiooni korduvalt — aeglaselt, etappide kaupa, selgitades iga sammu. Annan positsiooni käsklused (“positsioon klass”, “positsioon demo”, “positsioon praktika”), et kõik teavad, millal vaadata ja millal teha. Kui midagi ei lähe plaanipäraselt, aeglustan ja lähen samm tagasi. Tund lõpeb õigeaegselt — õppurid peavad saama vahetunni.

5.4 Grupi- ja isiksuslikud protsessid

Tean meeskonna arengu faase (forming → storming → norming → performing) ja kasutan neid teadlikult. Kursuse alguses loon struktureeritud tutvumise (30 sekundit olulisematest punktidest), seejärel lepime kokku eesmärgid, ootused ja reeglid. Konflikte ei pelga — vahel tekitan neid teadlikult madala riskiga tingimustes, et meeskond läbiks storming-faasi kontrolli all. Segajatele annan vastutuse — see töötab paremini kui ignoreerimine. Vasenud õppijatele annan meeskonnatoe.

5.5 Hindamisjuhend ja õpiväljundite hindamine

Iga kompetentsi hindamiseks on kontrollnimekiri: tegevuste loetelu koos plussi/miinuse märgetega. Teoreetilised teadmised: kirjalikud testid (standardile vastavalt 40 minutit). Praktilised oskused: individuaalne sooritus standardi alusel (nt relvaeksam, topograafiasooritus, TCCC). Hindamiskriteeriumid on õppijale teada enne sooritust. Tagasisidet annan jooksvalt ja lõpus.

6. Õppeprotsessi analüüs ja hindamine

6.1 Tagasiside kogumine

Kogun tagasisidet pärast iga kursuse etappi kirjaliku tagasiside lehe abil. Küsimused hõlmavad: instruktori sooritust, kursuse sisu, tempot, õhkkonda ja ettepanekuid. SOK19–SOK25 tagasiside on dokumenteeritud ja arhiveeritud. Lisaks kasutan suulisi arutelusid, vaatlusandmeid (kehakeel, sooritus) ja informaalseid vestlusi kursuse käigus.

6.2 Õpitulemuste analüüs

Analüüsin tulemusi pärast iga kursust: mitu inimest läbisid relvaeksami, mitu ei läbinud ja miks; mis oli kõige raskem osa; mida tuleb järgmisel korral muuta. Konkreetne näide: SOK etapil esines tühi lask, sest ma ei teinud relvadrille pärast kuuajalise pausi järel. Analüüsisin sündmust, võtsin vastutuse enda peale, tutvustasin olukorda kursusele avameelselt ja lisasin järgmistele kursustele kohustusliku relvadrilli enne harjutust. See töötas.

6.3 Hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteeriumid tulenevad SOK õppekavast. Kasutan: kirjalik test (teoreetilised teadmised), praktiline sooritus kontrollnimekirja alusel (oskused), vaatlus (meeskonnatöö, hoiak, initsiatiiv). Kriteeriumid on avalikud — õppijad teavad enne sooritust, mida neilt oodatakse. Ebaõnnestumisele reageerimiseks on kordussoorituse võimalus.

6.4 Koolituse tulemuste ülevaade

Koostan pärast iga kursust lühikese kokkuvõtte (tagasiside analüüs, tulemused, ettepanekud) ning esitan selle Kaitseliidu väljaõppeülemale. Combat Ready OÜs esitan kokkuvõtte meeskonnale. Kursuse tulemused on aluseks järgmise kursuse planeerimisele.

7. Arendus-, loome- ja teadustegevus täiskasvanuhariduse valdkonnas

7.1 Panustamine valdkonna arendustegevusse

Olen koostanud sõjatopograafia e-kursuse Kaitseliidu e-õppe keskkonnas ILIAS — see on avatud ainena kättesaadav kõigile Kaitseliidu liikmetele. See on esimene selline süstematiseeritud veebipõhine sõjatopograafia kursus Harju Malevas. Combat Ready OÜ jaoks olen koostanud originaalsed koolitusprogrammid, mis ühendavad militaar-metoodika tsiviilkeskkonna vajadustega — eelkõige juhtimise, meeskonnatöö ja psühholoogilise vastupidavuse valdkonnas.

7.2 Osalemine diskussioonides ja koostöövõrgustikes

Osalen Kaitseliidu instruktorite omavahelises kogemuste vahetuses ja tagasisideprotsessis. Combat Ready OÜ kaudu osalen koolitajate kogukondade aruteludes. Annan tagasisidet kursuste arendamiseks ja teen ettepanekuid ainekava täiendamiseks väljaõppeülemale.

7.3 Madalama kutsetasemega koolitajate juhendamine

Instruktoritega töötades — nii Kaitseliidus kui ka Combat Ready OÜs — jagan oma kogemusi, annan tagasisidet ja toetan abiinstruktoreid. Oluline õppetund: üks kord jätsin abiinstruktorile liiga palju vaba ruumi ega täpsustanud tema rolli. Tulemus: tunni kvaliteet langes. Järgmisel korral andsin talle kirjaliku raamistiku ja ootuste kirjelduse — tund läks suurepäraselt. See näide illustreerib, kuidas juhendamine vajab selgeid ootusi, mitte ainult vabadust.

8. Professionaalne enesearendamine

8.1 Refleksioon oma tegevuse üle

Reflekteerin pärast iga kursust: mis läks hästi, mis valesti, mida muutan. Minu suurim pimenurk on kuulamine — vahel hakkab peas jooksma oma mõte enne, kui teine on lõpetanud rääkimise. Kontrollin seda aktiivselt: teen pausi, peegeldan öeldut tagasi, kasutan taktikalist empaatiat. See on teadlik arengukoht, millega tegutsun igapäevaselt.

8.2 Füüsiline, vaimne ja emotsionaalne tasakaal

Kaitseliidu kompaniiveeblina ja instruktorina on koormus tihti suur — nädalavahetused, ööõppused, mitmed rollid korraga. Hoian tasakaalu läbi: regulaarse füüsilise treeningu (Combat Ready põhimõte — füüsiline valmisolek on vaimse tugevuse alus), stressihalduse (sügav hingamine, situatsiooni teadlik hindamine enne reaktsiooni), perekondlike suhete hoidmise ja selge töö-puhkeaja planeerimise. Raske olukorra näide: tühi lask harjutuse ajal — esimene reaktsioon oli ägestus, aga võtsin teadliku pausi, hindasin olukorda rahulikult ja käitusin professionaalselt.

8.3 Hoiab end kursis uuemate suundadega

Õpin pidevalt: psühholoogia podcastid ja videod (inimkäitumine, motivatsioon, grupiprotsessid), enesearengukoolitused (mitme erineva vaatenurga all iseennast tundma õppides), Maslow vajaduste hierarhia rakendamine õppeprotsessis, taktikalise empaatia tehnikad. Olen veendunud, et instruktor, kes ise ei õpi, ei saa õpetada teisi kasvama. Käsitlen ennast õppijana.

9. Kompetentsipõhine eneseanalüüs — STARR-mudel

STARR-mudel: S (Situation — olukord), T (Task — ülesanne ja roll), A (Activities — tegevused ja meetodid), R (Results — tulemused), R (Reflection — analüüs ja õppetunnid).

 

STARR 1 — Sõjatopograafia kursus ja e-kursuse loomine

S (Olukord): — Kaitseliidus puudus struktureeritud sõjatopograafia väljaõpe digitaalsel kujul. Kursuse läbijad vajasid alusteel materjalidele ligipääsu ka väljaspool koolitust.

T (Ülesanne/roll): — Minu roll oli läbi viia topograafia tund ning luua kordamiseks ja enesekontrolliks e-kursus.

A (Tegevused): — Lugesin läbi kogu sõjaväe topograafia õpiku koos lisadega. Viisin tundi läbi täpselt nii, nagu õpikus kirjas. Koostasin e-kursuse ILIAS-keskkonnas: teemad, videod, kontrollküsimused, mõõtkavasüsteemid, koordinaadid.

R (Tulemused): — Kõik kursuse läbijad said põhjaliku ülevaate sõjatopograafiast. Mitmed olid edukad jätkukursustel, kus topograafia on sissesaamise tingimus. Üks kursuslane hakkas igapäevaselt orienteerumisega tegelema. E-kursus on avatud ainena kättesaadav kõigile Kaitseliidu liikmetele.

R (Refleksioon): — Õppisin, et põhjalik ettevalmistus loob aluse mõjusaks koolituseks. Parenduskoht: e-kursust tuleb regulaarselt uuendada vastavalt ainekava muutustele.

 

STARR 2 — Tühi lask väliharjutuse ajal ja sellest õppimine

S (Olukord): — SOK väliharjutuse ajal sooritas üks kursuslane (kogenud jahimees) tühilasu, mis ei oleks tohtinud juhtuda. Põhjuseks oli kuuajaline paus ilma relvadrillita enne harjutuse algust.

T (Ülesanne/roll): — Minu roll oli olukord lahendada ohutult, kasutada seda õppetunnina ja hoida meeskonna usaldust.

A (Tegevused): — Võtsin kõigepealt isikliku hetke — kontrollisin oma emotsioonid (ägestus), hindasin olukorra ja käisin kursuslase juurde sõbralikult. Ei häbistanud. Riviistasin kursuse U-kujuliselt. Küsisin avalikult: mis juhtus? Selgitasin, et viga oli minu planeerimise puudus — ei teinud relvadrilli pärast pika pausi järel. Võtsin vastutuse enda peale. Järgmisest kursusest lisasin kohustusliku relvadrilli enne iga relvastuse võtmist.

R (Tulemused): — Kursus jätkas rahulikult. Kursuslane sai enesekindluse tagasi. Grupp nägi eeskuju: juht võtab vastutuse, ei otsi süüdlast. Relvadrilli lisamine lahendas probleemi püsivalt.

R (Refleksioon): — Suurim õppetund: kõik, mis meeskonnas juhtub, on instruktori tegevuse või tegevusetuse sümptom. Parenduskoht: vaheaegade pikkust arvestada alati kordusdrilli planeerimisel.

 

STARR 3 — Meeskonnatöö ehitamine ja arengu juhtimine

S (Olukord): — SOK kursusel osales 80–100 inimest väga erineva tausta, vanuse ja motivatsiooniga. Minu ülesanne oli luua neist ühtne ja toetav meeskond kahe nädalavahetusega.

T (Ülesanne/roll): — Minu roll oli kavandada ja juhtida kursuse sotsiaalne struktuur nii, et erinevused toetaksid, mitte ei takistaks.

A (Tegevused): — Kursuse algus: struktureeritud tutvumisring (30 sek igaüks — olulisimad punktid: haridus, töökogemus, hobid). Seejärel eesmärkide ja ootuste seadmine. Reeglid ja loomulikud tagajärjed — ei karistusi, vaid loogilist järjekindlust (nt püksitaskute reegli näide). Lahingupaari meetod: kiired õppijad aitavad aeglasemaid. Meeskond ise juhib, instruktor suunab.

R (Tulemused): — Tagasisidest: meeskonnavaim on üks kursuse tugevamaid külgi. Kursuslased ütlesid: “Sain rohkem, kui ootasin.” Üks introvertne kursuslane kasvas instruktoriks ja nooremseersandiks.

R (Refleksioon): — Meeskonnaehitus on investeering — see võtab alguses aega, aga tasub end mitmekordselt. Parenduskoht: suuremates gruppides vajab kommunikatsioonikanalite planeerimine rohkem tähelepanu.

 

STARR 4 — Abiinstruktoriga koostöö ja selgete ootuste kommunikatsioon

S (Olukord): — Tellisin omale abiinstruktori üheks kursuseks. Kursuse ajal märkasin, et ta teeb tunnis asju, mida ma ei olnud planeerinud — erinevus minu ootuste ja tegelikkuse vahel.

T (Ülesanne/roll): — Minu roll oli olukorral reageerida, analüüsida põhjust ja parandada protsess järgmiseks korraks.

A (Tegevused): — Analüüsisin: probleem ei olnud abiinstruktoris — probleem oli minus. Jätsin talle liiga palju vaba ruumi ega selgitanud oma ootusi. Järgmisel korral andsin talle kirjaliku raamistiku: mida ta teeb, mis on tema roll, mida ma temalt ootan.

R (Tulemused): — Koostöö paranes oluliselt. Tund läks palju paremini. Tagasiside kursuselt oli oluliselt positiivsem.

R (Refleksioon): — Vabadus ilma raamita ei ole autonoomia, vaid segadus. Kõik koostöö eeldab selgeid ootusi. Parenduskoht: koostada standardne “abiinstruktori brifing”-dokument, mida kasutan iga kursuse eel.

10. Tagasiside õppuritelt — kokkuvõte (SOK 2019–2025)

Tagasiside on kogutud kirjalikult pärast iga kursuse etappi ja kursuse lõpus. Allpool on kokkuvõte korduvate mustrite kohta viie aasta tagasisidest (SOK19, SOK20, SOK23, SOK24, SOK25).

 

Korduvad positiivsed märksõnad:

• Nõudlik, aga õiglane — “Allahindlusi ei tee, aga kordagi väärikust kaotamata”
• Selge ja konkreetne — “Praktik, selge sõna, kogemus paistab välja”
• Inspireeriv — “Kaasakiskuv, põnevust tekitav, julgustav”
• Inimlik ja toetav — “Väga sõbralik ja lahe instruktor”
• Professionaalne — “Asjatundlik, intensiivne, ideaalne”
• Eeskujuga juhtimine — “Ta tegi kõike meiega kaasa ning näitas, kuidas peab olema”
• Mõjus — “Ta suudab igaühest sõduri teha”

 

Valitud otsetsitaadid (SOK19–SOK25):

“Kursuseülem on kursuse tugisammas ja veebel Aluste näol on tegemist väga võimeka instruktoriga.”

“Oskab inimestes näha võimekust, millest me ise tihtilugu teadlikud ei ole.”

“Veebel Aluste oli minu elus esimene veebel ja jääb elu lõpuni meelde.”

“Sain palju rohkem, kui oskasin oodata.”

“Sellised mehed nagu Aluste — see on see, miks ma siia tulin.”

“Veendusin, et olen õiges kohas.”

 

SOK25 keskmine hinnang:

Üldine hinnang instruktori sooritusele: 5.0 / 5.0. Üldine meeleolu kursuse alguses: 5.0 / 5.0.

Korduvad arenguettepanekud:

• Rohkem vahehindamisi ja struktureeritud tagasisidet kursuse keskel
• Suurte gruppide puhul parem kommunikatsioonikanalite planeerimine
• Varustuse reguleerimise õpetamine kursuse alguses

11. Professionaalne visioon

Soovin jätkata ja süvendada oma tööd täiskasvanute koolitajana, kes ühendab militaar-metoodika parima tsiviilõppega. Minu visioon:

• Kasvatada uusi instruktoreid ja jaoülemaid — mitte ainult anda neile oskusi, vaid kujundada nende juhtimisidentiteeti
• Arendada Combat Ready OÜ koolitusmetoodikat — ühendada psühholoogia, juhtimisteooria ja praktilised väljaõppemeetodid
• Luua struktureeritud mentorlussüsteem algajatele instruktoritele
• Jätkata sõjatopograafia ja muude valdkondade e-kursuste arendamist
• Püsida õppijana — arengut ei lõpetata, seda hoitakse

 

Minu juhtimisfilosoofia, mida kannan ka koolitajana:

“Kõik juhivad. Korralduste puudumisel juhi ise.”

 

Minu eesmärk on, et iga õppur lahkub kursuselt öeldes: “Härra veebel, aitäh selle kursuse eest.” Mitte sellepärast, et nad on kohustatud, vaid sellepärast, et nad on päriselt saanud midagi, mis muutis neid.

12. Tõendusmaterjalide loetelu

Tõendusmaterjalid on jagatud kahte gruppi: avalikud (kättesaadavad Google Sites’i portfoolios otselingina) ja sisekasutuseks (esitatud hindajale eraldi, konfidentsiaalsena hindamisperioodi ajaks). Iga tõend on seotud konkreetse kompetentsiga.

 

A. Avalikud tõendusmaterjalid — kättesaadavad portfoolios

Need materjalid on jagatud lingina Google Sites portfoolios. Drive failide jagamise seade: Koigil kellel on link – vaataja.

 

A1. Õppurite kirjalik tagasiside — SOK 2019

Kompetentsid: 3.5 (tagasiside andmine), 6.1 (tagasiside kogumine), 6.2 (õpitulemuste analüüs)

Sisu: Kursuslaste käsitsi täidetud tagasisidelehed pärast SOK 2019 etappe. Sisaldab hinnanguid instruktori sooritusele, kursuse sisule ja ettepanekuid. Dokumendid on anonüümistatud.

 

A2. Õppurite kirjalik tagasiside — SOK 2020

Kompetentsid: 3.5, 6.1, 6.2

Sisu: SOK 2020 tagasisidelehed. Sisaldab korduvaid positiivseid märksõnu ja arenguettepanekuid, mida rakendati järgmistel kursustel.

 

A3. Õppurite digitaalne tagasiside — SOK 2024 (struktuurne hindamisvorm)

Kompetentsid: 3.5, 6.1, 6.2, 6.4

Sisu: Digitaalne tagasisidekülastik struktureeritud küsimustega instruktori töö, kursuse sisu ja õhkkonna kohta.

 

A4. Õppurite hindamismõõdik — SOK 2025 (5-palline skaala + avatud vastused)

Kompetentsid: 3.5, 6.1, 6.2, 6.4

Sisu: SOK 2025 lõputagasiside. Instruktori soorituse keskmine hinnang 5.0/5.0. Sisaldab avatud vastuseid, mis on portfoolios osaliselt tsiteeritud.

 

A5. Kompetentsipõhine eneseanalüüs — podcasti intervjuu vormis (2026)

Kompetentsid: kõik läbivad kompetentsid, 8.1 (refleksioon), 8.3 (enesearendus)

Sisu: Struktureeritud intervjuuvormis enesereflektsioon koolitajaks kujunemise, meetodite, filosoofia ja arengukohtade üle.

 

A6. Sõjatopograafia e-kursus — ILIAS (avatud aine, link portfoolios)

Kompetentsid: 3.7 (IKT vahendid), 4.4 (õppematerjalid), 7.1 (arendustegevus)

Sisu: Täielik veebipõhine sõjatopograafia kursus, mis sisaldab teemasid, videoid, kontrollküsimusi, mõõtkavasüsteeme ja koordinaatide harjutusi. Avatud ainena kättesaadav kõigile Kaitseliidu liikmetele.

 

A7. Nooremallohvitseri kursuse lõputunnistus

Kompetentsid: 3.1 (valdkonnapädevus), läbivad kompetentsid

Sisu: Ametlik tunnistus, mis tõendab kaitseväe pedagoogilist baasettevalmistust.

 

A8. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse tunnistus — sõjaväeline juhtimine, tase 4

Kompetentsid: 3.1, 3.4 (õigusaktid), läbivad kompetentsid

Sisu: Tunnistus rakenduspedagoogika ja sõjaväelise juhtimise kursuse läbimise kohta, mis sisaldab praktilisi tunniandmisi nelja erineva õppekeskkonna formaadis.

 

A9. Combat Ready OÜ töölepingukinnitus — instruktori roll

Kompetentsid: 3.1, 7.1 (arendustegevus)

Sisu: Kinnitus aktiivse instruktori rolli ja koolitusalase tegevuse kohta Combat Ready OÜs.

 

A10. Kaitseliidu Harju Maleva kinnituskiri — kompaniiveebli roll

Kompetentsid: 3.1, 4.3 (abiinstruktorite juhendamine), 7.3 (madalama tasemega koolitajate juhendamine)

Sisu: Ametlik kinnitus kompaniiveebli ülesannete ja koolitusalase vastutuse kohta Harju Malevas.

 

B. Sisekasutuseks mõeldud tõendusmaterjalid — esitatud hindajale eraldi

Järgmised materjalid sisaldavad asutusesisest informatsiooni (taktikalised protseduurid, õppekava üksikasjalik sisu, isikuandmed) ja ei ole avalikult kättesaadavad. Need esitatakse hindajale konfidentsiaalsena eraldi kaitstud Google Drive’i kausta kaudu, millele antakse hindajale ajutine juurdepääs hindamisperioodi ajaks.

 

B1. SOK õppekava — Kaitseliit (2020, asutusesisene)

Kompetentsid: 4.2 (väljundipõhine õppekava), 4.3 (koolituse sisu), 6.3 (hindamiskriteeriumid)

Sisu: Sõdurioskuste kursuse ametlik ainekava, mis on aluseks kõigile SOK koolitustele Kaitseliidus. Sisaldab väljundeid, hindamiskriteeriumeid ja tundide jaotust. Ei ole avalik vastavalt Kaitseliidu sisekorrale.

 

B2. SOK koolituskaardid — kursuse etappide kaupa (asutusesisene)

Kompetentsid: 4.3 (koolituse sisu ja metoodika), 5.1 (tunni ülesehitus), 5.3 (õppeprotsessi juhtimine)

Sisu: Detailselt lahti kirjutatud koolituskaardid iga SOK etapi kohta: tunni ettevalmistus, sisu, meetodid, ajaplaan ja tunni lõpp. Koostatud autori poolt, põhineb kaitseväe standardsel koolituskaardi vormil.

 

B3. Hindamisjuhendid ja kontrollnimekirjad — relvaõpe, topograafia, TCCC (asutusesisene)

Kompetentsid: 2.5 (hindamisjuhend), 5.5 (õpiväljundite hindamine), 6.3 (hindamiskriteeriumid)

Sisu: Praktiliste soorituste hindamiseks koostatud kontrollnimekirjad jah-ei formaadis. Sisaldavad hindamiskriteeriume, mida hindaja kasutab relvaeksami, topograafiasoorituse ja TCCC väljaõppe hindamisel.

 

B4. Combat Ready OÜ koolitusprogrammid — juhtimise ja psühholoogilise vastupidavuse kursused (konfidentsiaalne)

Kompetentsid: 4.2 (õppekava koostamine), 4.3 (sisu ja metoodika), 7.1 (arendustegevus)

Sisu: Combat Ready OÜ sisemised koolitusprogrammid, mis ühendavad militaarmetoodika tsiviilkeskkonna vajadustega. Konfidentsiaalne äriline dokument.

 

B5. Kursuse tulemuste kokkuvõtted väljaõppeülemale — SOK (asutusesisene)

Kompetentsid: 6.4 (koolituse tulemuste ülevaade)

Sisu: Pärast iga SOK kursust koostatud lühikokkuvõtted, mis sisaldavad tagasiside analüüsi, läbimise statistikat ja ettepanekuid järgmiseks kursuseks. Esitatud Kaitseliidu väljaõppeülemale.

Renee Aluste

Kompanii veebel | Instruktor

Kaitseliit & Combat Ready OÜ

2026